neljapäev, 1. märts 2007

40 uut kirja postkastis, väsimus ja 700.- telefoniarveks...

Nüüd on see siis käes!

Nii palju siis sellest, et vannud endale, et millegagi tegelema ei hakka... Läheb nagu ikka - tahad parimat aga... Nojah... Tegelikult, ega ma väga ei kurda. Ei olnud mulle sellest uudist, et mind kandidaadiks esitatakse, uudiseks aga see, et sain. Tegelikult... Suuremaks uudiseks vist isegi see, et sellele nüüd sellist vastukaja olen kuulnud ... vierd!

Palju tahan teha...

Ma olen jälle tõenäoliselt selline tibin, kes loodab, ja ootab, ja teeb illusioone... Ma loodan ainult, et see mulle piki pead ei lenda täie (sry) pasaga. Naljakas on mõelda, aga tegelikul on mul täiesti visioon olemas, ma ju tean tegelikult väga hästi, mis halvasti on, tean milliste probleemidega kõigepealt tegelema peab hakkama - nad on isegi üles kirjutatud juba :)...

Ma luban, ma proovin tubli olla!


Kiire on olnud ...

Ma tean, mul pole Su jaoks piisavalt aega olnud. Ma tean, sa oled kuri. Aga tea, ma ei ole kellegi jaoks viimasel ajal suurt olemas olnud. Ma tean, see ei vabanda, aga selgitab ehk...
Igatsen...

Arusaamised on lahedad!

Mõistsin esmaspäeval, et käin koolis valedel põhjustel ja otsustasin, et magistrisse ei lähe. Pole lihtsalt mõtet koormata end asjaga, mis tegelikult absoluutselt huvi ei paku. Kurat küll, miks ei võiks inimene käituda oma sisetunde järgi... Ma ju tean, et olen humanitaari inimene ... aga noh, vahet pole. Baka saan kätte, edasi vaatab siis. Vähemalt on KÜN...

Biokeemi rokib sajaga!!!

Kommentaare ei ole: