Uduloori tagant...
Ma pole kunagi mõelnud sellele, millal algab see, et aeg läheb kiiresti. Täna siis oli see esimene kord. Täiesti jäljetult on kadunud paar viimast nädalat. Mitte midagi nagu poleks toimunud aga samas kui mõelda, sellele, mis muutunud selle ajaga on, tekib tunne nagu mööda oleks saanud kõige teguderohkem aeg üldse. Võib-olla sellepärast ei mäletagi ma pooli päevi, rääkimata öödest, mis sellesse ajavahemikku on jäänud. Mäletan ainult tipphetki ja seda kuidas nädala lõpus surmväsinuna voodisse vajudes tänan jumalat, et ta jälle otsa sai. Samas on busy olla hea! Peakski vist sellist elu 24/7 elama hakkama...
Õhus on tunda kevadet!
Lausa patt on praegu toas olla! Täna pidin kaks korda ennast välja vedama kodust. Ei, mitte selles mõttes vedama, et oleks raske olnud õue minna, lihtsalt väsimus annab tunda ja see kuradi süütunne tegemata asjade pärast, mis jalaga armutult peesse taob. Samas ei suutnud ma ka toas olla. Kuidagi kitsaks jäävad mulle kevadel, just sellisel ajal, toa neli seina. Siis on vaja, et põrandaks oleks lumest vabanev maa, laeks sini-sinine taevas ja seinteks lehte minevad puud-põõsad. Olen jah maalaps kevadeti! Ja imelikul juhul just kevadel. Päikest ei näe ja tuju on kehv, jalutama ei jõua ja enesetunne on alla igasugust arvestust. Maamärkidele vist peabki kevad niiviisi pähe lööma, oleme me ju temaga nii tihedalt seotud. Ei ole see asi mitte kevadväsimus, mis meile peale tuleb, me peame lihtsalt oma varbad maamulda saama korraks ja päikese käes veetma paar tundi, et ennast jälle laetuna tunda.
Ah, kes mõistab, see mõistab!
Ma pole kunagi mõelnud sellele, millal algab see, et aeg läheb kiiresti. Täna siis oli see esimene kord. Täiesti jäljetult on kadunud paar viimast nädalat. Mitte midagi nagu poleks toimunud aga samas kui mõelda, sellele, mis muutunud selle ajaga on, tekib tunne nagu mööda oleks saanud kõige teguderohkem aeg üldse. Võib-olla sellepärast ei mäletagi ma pooli päevi, rääkimata öödest, mis sellesse ajavahemikku on jäänud. Mäletan ainult tipphetki ja seda kuidas nädala lõpus surmväsinuna voodisse vajudes tänan jumalat, et ta jälle otsa sai. Samas on busy olla hea! Peakski vist sellist elu 24/7 elama hakkama...
Õhus on tunda kevadet!
Lausa patt on praegu toas olla! Täna pidin kaks korda ennast välja vedama kodust. Ei, mitte selles mõttes vedama, et oleks raske olnud õue minna, lihtsalt väsimus annab tunda ja see kuradi süütunne tegemata asjade pärast, mis jalaga armutult peesse taob. Samas ei suutnud ma ka toas olla. Kuidagi kitsaks jäävad mulle kevadel, just sellisel ajal, toa neli seina. Siis on vaja, et põrandaks oleks lumest vabanev maa, laeks sini-sinine taevas ja seinteks lehte minevad puud-põõsad. Olen jah maalaps kevadeti! Ja imelikul juhul just kevadel. Päikest ei näe ja tuju on kehv, jalutama ei jõua ja enesetunne on alla igasugust arvestust. Maamärkidele vist peabki kevad niiviisi pähe lööma, oleme me ju temaga nii tihedalt seotud. Ei ole see asi mitte kevadväsimus, mis meile peale tuleb, me peame lihtsalt oma varbad maamulda saama korraks ja päikese käes veetma paar tundi, et ennast jälle laetuna tunda.
Ah, kes mõistab, see mõistab!
1 kommentaar:
Kevad on ilus! Ju olen mina ka piisavalt maalt, et kevadet naudin :D
Postita kommentaar