Pssst ...

Inspiratsioon...

Lausa imelik hakkab, kui mõtlen kust inspiratsiooni võib saada. Täna hommikul ärkasin (lõplikult ärkasin tegelikult) mõttega ilmaütlevast käändest. Imelik, kas pole?! Nimelt oli mul põhikoolis üks klassivend, Erki, kes muidu tore ja südamlik poiss, aga ei hiilanud just akadeemilises mõttes. Ükskord siis (ma pakun, et kas viiendas klassis vist), andis kallis õp. Jakobsoo meile ülesande kirjutada 10 lauset ilmaütlevas käändes. Kirjutasid siis kõik oma laused vormis "käisin koolis püksata" jne. Aga Erki, Erki oli märksa loovam. Mul on vist elu lõpuni meeles, kuidas ta hirmus uhkelt käe tõstis, kui Aavo küsis, kas keegi enda laused ette tahab ka lugeda. Nimelt oli see suht harv juhus, kui ta kodutöid tegi ja nüüd siis tahtis seda ka ette näidata. Muidugi mõista anti talle selleks ka võimalus ning siis see algas... "Eile oli ilus ilm. Eile oli väga hea ilm pesu pesemiseks ... " Ja nii kümme lauset sidusat juttu ilmast jutti. Kõigil oli miskipärast raskusi naeru tagasihoidmisega. Kõige kallima õpetaja kiituseks võin aga öelda, et üllitise eest sai Erki viie ja Jakobsoo viied olid ikka nende saamist väärt - terve päevik oli seda täis, või noh pigem terve päev :P.
Siiani olen ma seda alati võtnud kui asja, mille üle naerda ent täna hakkasin mõtlema, et tegelikult oli see paganama geniaalne. Kõik lihtne on ju geniaalne. Erki sai asjast sedasi aru ja tegi ära. Ja kui uhke ta veel selle üle oli!!! Meist oli inetu selle üle naerda...
Kui praegu mõtlen, siis ei oskagi täpselt nagu öelda, et miks see mulle inspiratsiooni andis, lihtsalt kuidagi lohutav oli vist. Saad asjadest aru nii nagu saad, ja siis teed nad ära. Tuleb siis tulemuseks mis tuleb. Originaalsus maksab ka midagi! Igatahes jõudu andis.

Tänades, Andrus Antsip

Musi-Kalli oli siis Tallinnas jälle mõnda aega. Issand kui hea meel mul on, et ta sõjaväest ikka ära tuli. Enam ei ole põdemist missioonile mineku pärast, ei ole seda tema tagasiootamist, ei ole seda paanikat pidevalt, kui uudistes Iraagist räägitakse. Hea on nii! Enne, kui Orav teatas, et Scouts'i läheb olin ka mina tõenäoliselt selline Delfi tüüpi kommenteerija selle sõja kohta. Ent nüüd, nüüd on asjad ikka väga teisiti. Ikka endiselt ma arvan, et see sõda, mis seal peetakse, on mõttetu aga enam ei arva halvasti neist sõduritest, kes seal on. Ei arva enam, et nad ise seda ka siis vast pooldavad, kui juba sinna läksid. Kaugel sellest... Põlema tuleks panna need selle sõja algatajad!
See "Tänades, Andrus Antsip" oli ka kuidagi nii hale sellest nii uhkes raamatus, mille ta tänutäheks sai. Vähe kuidagi! Isiklikumalt oleks võinud kirjutada. Ma saan muidugi aru, et paljuks läheks igaühele mingi romaan sinna sisse kanda, aga ikkagi! Kuidagi jube lakoonilise ja kõleda mulje jättis. Siiski oli see oluline, ma leian. See vastuvõtt üleüldse. Neile poistele on kiitust tarvis. Nad on liiga palju näinud selleks, et neilt see võtta.

Punast ja valget ...

Kalender siis...
Mai on alati minu jaoks punane olnud miskipärast. Ma ei teagi täpselt miks, lihtsalt on. Ja valge on ilus. Ilusam kui miski muu värv. Või noh tehniliselt peabki ju valge kõige ilusam olema, temas ju on kõik värvid juba olemas... Seega jõudu ja puhtust! Aitäh! Seda ma vast propageeringi...