neljapäev, 25. märts 2010

Igatsusest ja igatsemisest

This girl I know needs some shelter
She don't believe anyone can help her

She's doing so much harm, doing so much damage

But you don't want to get involved

You tell her she can manage

And you can't change the way she feels

But you could put your arms around her

[Massive Attack - Protection]


Kuidas sina aru saad, et kellestki puudust tunned?

Minule on see üsna lihtne, tuleb välja. Ma hakkan seda inimest unes nägema. Jälle ja jälle ja jälle.

Eile näiteks nägin unes, et K on popiks tulevaseks emaks hakanud. Mitte, et ta seda olenemata püüdmisest või mittepüüdmisest nagunii juba on. Ja hommikul ei saanud ma kohe üldse mitte aru, kas see oli päriselt või ma nägingi seda unes. Sest nii hirmus tahtmine oli temast midagi kuulda. (See on muuseas ilmselge vihje sellele, et te neiu, võiksite kirjutada ka ehk miskit vahelduseks)

Tegelikult on see igatsemine viimasel ajal nii default tundeks saanud, et ei saa enam õieti arugi, kui see jälle peale tuleb. A Portugalis, R ja C Austraalias, K Norras, A Inglismaal ja DD lihtsalt nii kaugel kuidagi, et paha hakkab. Vahel tundub isegi O Pärnus kui teises maailma otsas. Mulle meeldib hulka rohkem väljavaade, et kõik mu kallid on mulle võimalikult ligi.

Ja nii siis ongi, et nad trügivad vägisi mulle unedesse. Tuleb isegi välja, et ma ei ole mitte ainuke. R täna just rääkis, kuidas ka tema poisse unes näeb. Ma vahel mõtlengi, et ehk on see massipsühhoos meil siia "mahajäänutel". Räägime neist, kes kaugel, nii tihti, et siis ongi nii, et ei saa neile mõtlemata või unes nägemata. Ja ega ma tegelikult tahakski neile mitte mõelda. Soojaks teeb seest ju mõte nendest...

Teile kõigile, kes te ära olete:

Armastan ja igatsen!

teisipäev, 23. veebruar 2010

mul on nii OK-SEN-DA-MI-SE-NI nendest inimestest, kes selle lume pärast ainult vinguvad ja vingudav ja vin-gu-vad! kas see sitt kolib taevasse tagasi teie vingumise peale või??? tra võtke labidad kätte ja kaevake ise ka natuke, hakkab kergem meil kõigil!

TRAMAIVÕI!!!

esmaspäev, 11. jaanuar 2010

FAIL FAIL FAIL

Define your meanin' of fun
Is it fuckin' druggin' or guns?

I feel the heat comin' off of the blacktop

And so get ready for another one


Let's take a trip on memory lane

The words circulate in my brain

You can treat this like another all the same

But don't cry like a bitch when you feel the pain

[Sick Puppies - You're Going Down]


Üles-alla-üles-alla-üles... Minu meeleolu siis. Kui ma paremini ei teaks, kahtlustaksin selles hormoone või mida iganes aga me ju kõik teame millest kogu see jama - minu pidevast ent järjekindlast asjade edasilükkamisest ja nüüd siis tagajärgedega elamisest. Või siis ka nende edasilükkamisest. Täiesti katastroofiline seis on muuseas. Aga ikkagi on mul üsna ükskõik. Vähemalt väliselt. Halb hakkab mõttest, et ma justkui ei tahakski et see kõik otsa saaks. Tõesti, füüsiliselt hakkab halb sellest lausa. Viha tekitab, et üks ja vist ka ainuke asi, milles ma suudan konstantselt järjekindel olla, on fail'imine.