Millimallikad

Vahel on kõik hea!

Istuda esinduses ja laulda täiel häälel kaasa laule, mis juba ammu on edetabelitest kadunud ning mida vaid mäletamise järgi saab otsida youtube'st, on hea. Töödki on kergem teha nõnda. Hale on tegelikult mõelda, et reede õhtul kaheksani koolis jaksan/tahan/viitsin passida aga samas oli ju ka seltskond hea. Aitäh Ki ja Anette ja Riho teile selle eest, et mu kriiskamist välja kannatasite ja mu olemise nii mõnusaks tegite, et raske oli koju minna...

Aga kodus on hea...

Mida veel seletada kui pildist juba aru ei saa :P...
Ei saagi seletada asju, mis on niigi seletamiseta selged! Lõbus oli! Kui kaks kõige kallimat on sinuga, siis polegi midagi muud suurt tahta ju! Naerad nii, et silmad märjad, räägid ja kuulad lollusi, mis ise ja teised suust välja ajavad, palud Jumalat, et ükskord saaks otsa, see Isaac Levitani eufooria ja mõtled, et parem vist on ikkagi inglise kui vene keel.
Naudid head Itaalia kööki ning endagi üllatuseks punast veini.
Alkohol ei hakka üldse pähe ja kui hakkabki, siis mõnusa kirsi järelmaitsega, mis kõik selle ainult paremaks teeb.
Uni tuleb kiiresti ja rahulik ning olgugi, et hommikul on tõusta oi kui õudne, on siiski see reedene päev korda läinud nii üldises kui ka isiklikus plaanis.

Aitäh teile Riin ja Jamie!