kevadkevadkevadkevadkevad

Aga vist polegi palju vaja...

Viimased päevad... Ahhhh... Ei oskagi kuskilt alustada suurt... Kõik laused jäävad kuidagi pooleli kui nendest rääkima hakkan.

Neljapäev - chill.

Reede - S.S.O.W.P. Aga kodus ongi ju ka hea olla...

Laupäev - lahe lahe lahe LAHE! Paul lissalt... See on üks kõige paremaid sünnipäevi kus üldse käia olen oma elu jooksul jõudnud. Terve Glehn liiga toredaid inimesi täis ja sünnipäevalaps ise... Lihtsalt pole sõnu... Bigband ja kolm bandi veel lisaks. Kes veel saaks enda veerandajandi tähistamist nõnda kirjeldada?! Mina sellega kardetavasti küll hooplema ei saa sedasi, vähemalt mitte sellises mastaabis... Söök ja jook ja tants ja piibud... No päriselt ka, lihtsalt ei ole sõnu!

Pühapäev - jah, jälle chill ja maraton ka aga ma olen mõnusalt alla ikka käinud oma võimetelt. Ei suuda enam rabeleda nii nagu enne, või ei taha - ei teagi. Midagi sai siiski tehtud ja see kahepäevane pohmakas ka üle elatud - päris edukas, irw.

Ja siis täna... Minu kallis pinkar on emme - pisikese plikatirtsu emme!!! Niipalju siis sellest, et "tunnet küll veel ei ole" - muigama paneb. Kuidas küll Sina, kallis, sellega nüüd hakkama said, ma siiani vist päris täpselt ei usu seda veel aga no ju ma siis homme usun juba rohkem kui Sind näha jõuan ja ka uuele ilmakodanikule silma saan vaadata. Sa oled ikka nii tubli. Ja mul jälle pole sõnu lihtsalt! Ei oska öelda asju nii tublide inimeste kohta kui Sina.

PALJU ÕNNE, KALLIS!

Tirts:
Mul on Sulle midagi. Avastasin siin asju ja leidsin midagi head. Võta ikka kindlasti oma mõlemad mälud kaasa homme, usutavasti maandun ikkagi korra ka esindusse, kui vähegi jõuan. Ma usun, et Sulle meeldib...