Lugesin täna enda kohta „Saab veel rohkem endale haiget teha arvestades, et...” Tahtsin selle peale vastata, et saab, ja kuidas veel saab. Vist midagi sellist vastu kobisesingi aga selleks see ka jäi...
Kõik nagu seisaks paigal ja samas jookseks eest ära sellise kiirusega, et ei jõua tähelegi panna, mis juhtus...
Kevad on jälle käes!
Nõme, ma tean! Mootorrattad ja ilusad autod, oranžid mantlid ja külmad käed, vesipiip ja isiklik jahutusaparaat – jalutada on ilus ja hea. Ja ega kevadpäevadki nendest palju maha jää... Sel korral peab küll aga ütlema, et nad on lahjad kuidagi. Ei ole seda sära ja lusti, mis eelmisel korral oli. Ainus, mis seegi kord oli hea, oli laulupidu. Saadan Sulle varsti ka sõnad, luban...
Haiglad on nõmedad, ma ei väsi kordamast. Ma ei taha enam kunagi veeta nädalat iga päev haigla vahet joostes...
Kalli tahan...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar