Whispers

And right You are...

Neiu Liisil on õigus, siia ei kirjutata kui ollakse õnnelikud. Samas aga on ka sellel halval emotsioonil piirid peal, mida oma blogi valada saab, minu jaoks vähemalt...



The days have gone, memories hopefully dissolve

Mööduv nädal - lihtsalt masendav! Kui välja arvata tõik, et ma hakkan ülemõtlemisest varsti hulluks minema, tuleb vast kõiges süüdistada ainult iseennast ja endale võetud kohustusi, mis nagu J mulle juba nii mitu korda on üritanud selgeks teha, mind mingil hetkel lihtsalt tapma hakkavad. Aga ma ikka veel tahan! Ja see, mis mul meeltesegaduses hommikuti üle huulte võib tulla, ei saa veel teoks nii pea. Mis mõttes?! Nii lihtne see nüüd ka ei ole, vähemalt ise ma seda lihtsamaks tegema ei hakka!

Seitsmepäevaku parimaks osaks tuleb lugeda herr A ja neiu R seltskonda, filmimaratoni ja und, mis tundus nii-nii lühike, et muusika ei jõudnud mõtetes isegi katkeda (nii ainult ongi hea)... Porgandid valitsegu maailma!
Ülejäänu aga lisaks hea meelega lihtsalt mahakandmisnimekirja ülemisse kolmandikku.

Üldse tahaks tagasi põhikooli! Ei taha suureks, ei taha vastutada, ei taha mõelda, mis homme saab!



Whishful thinking

Otsustasin, et kui järgmine kord lõunasse sõidan, helistan herr Jakobsoole. Loodetavasti/arvatavasti/usutavasti on minuga ühinejaid ja näen üle nii pika aja jälle oma lemmikut. Oma kõige lemmikumat, tegelikult.





Krt, mul on äistest lennutundidest sinikas!!!

in the winding down hours

Am I loud and clear, or am I breaking up?
Am I still your charm, or am I just bad luck?
Are we getting closer, or are we just getting more lost?


Eile vihmas kõndides pistis järsku vasakus küljes. Alguses mõtlesin, et ju ma siis peaksin rahulikumalt kõndima, et ei ole tarvis ju nii kiiresti ka töölt koju tormata, aga kui rahulikumalt kõndimine asja grammigi võrra paremaks ei teinud, sain aru, et torkaval valul ei olnud midagi tegemist minu kõnnikiirusega. Asi oli milleski, mida ma endalegi sõnadesse ei osanud sel hetkel veel panna. Samamoodi nagu alguse saanud, kadus kõik see sama äkitselt ning koju jõudes oligi kõik jälle nagu varem...


So rest assured I have the key to every opening
To every wishing well that's deep enough to dream
I want to show you just how fascinating kissing is
When earth collides with all the space between


Kui siis ennast lõpuks diivanile paari cooleri seltsis olin mõnusalt sisse seadnud naasesid mõnda aega kadunud olnud pisted. Mõni hetk hiljem helises telefon... Hääl, mida ma polnud kuulnud nii kaua... See oligi vist hetk, mil ma mõistsin lõpuks, mida see varasem oli tähendanud. Hea oli rääkida. Ma kartsin südamepõhjas, et see saab palju raskem olema.


They'll remember, only our smiles 'cause that's all they've seen.


Ehk oli asi ärajoodud coolerites, ehk minu solvumises aga kõik sai öeldud – ja kergem hakkas.


If there's one memory I don't want to lose


Kui vihm taas akna taga piserdas ning seda üha tugevamini kostuma hakkas, tundsin ennast lõpuks ometi hästi. Seal kolmanda korruse pimedate akende ääres istuda ja kokteili mekkida oli hea. Mulle meenusid ühekorraga kõik need korrad, mis on varem olnud ning kõik muu lahtus selles heaolus. Isegi sõnade puudumine...


I am fine
I am covered in skin
No one gets to come in
Pull me out from inside
I am folded and unfolded and unfolding
I am colorblind
Coffee black and egg white
Pull me out from inside
I am ready


Hommikul ärgateski oli seest soe ning olgugi, et viimase bussi ootamine ja selle täitnud joobnud teismelised õhtu ühe viimase mälestuse räuskamiseks ning iiveldamaajavaks sõimlemiseks muutsid.


I'll show you mine if you show me yours first
Let's compare scars, I'll tell you whose is worse
Let's unwrite these pages and replace them with our own words


Igatsus on see, mis niidab.


On a park bench
On a skyscrape
On a mountain
Oh yeah, whatever it takes
I would meet you
Would you meet me?

Kohvi, sigarettide ja magamata ööde terviseks!

Kas hakkan mina ära pöörama või siis ongi nii, et asju juhtub liiga tihti ja liiga korraga?! Lihtsalt, et kui ei toimu midagi, siis ei toimu kohe sõna otseses mõttes mitte midagi. Aga kui midagi on, ei ole asjadel otsa ega äärt...


Ärkasin hommikul õudusega ja terve päeva olen käinud nagu kass tulistel sütel... Kui keegi Kallites peaks lähitulevikus Tabasalu poole sõitma hakkama, ärge seda mulle palun öelge. Lihtsalt. Ma ei taha teada. E ütleks raudselt, et niimoodi mõeldes, lähen lõpuks lolliks aga parem ikkagi nõnda kui üldse mitte...


Mõndadel asjadel ongi vist määratud mitte juhtuda...

Kolmas päev üriasin siis. Aga ikka ei midagi... Esimene kord oli väljas, teine kord katkes(tati) ja nüüd kolmandal korral lihtsalt ei midagi. Et siis vist võib lõpuks alla anda. Kahju...


Praktikal õpetajaks

Naljakas on. Pool hommikut tegin mitte enda vaid ühe tibi asju, kes otsustas haigeks jääda ja mitte kellelegi seletada kuidas tema proove määratakse. See tähendas siis seda, et otse ninapidi juhendis veedetud aeg pluss oma looming andsid lõpuks päris rahuldava tulemuse. Nüüdseks on siis ka tema teised proovid mulle usaldatud ning ka sulfaatide määramine käib minu kvalifikatsiooni alla.

Huvitav, kas ma võin siis kahekordsed praktika punktid küsida endale, kui kahe inimese tööd nüüd teen?!

Kõige kummalisem oli aga see, kuidas Krista ei osanud optilist tihedust mõõta - ei teadnud kuidas nullproovi vastu mõõtmine käib. Samas seletas aga eile mulle, et tegi varem Heli tööd, Heli aga mõõdab seda igas proovis... (?!) Ei tea. Kummaline. Ehk olen ma ka liiga karm aga samas... Ah ma ei tea, ma olen täna üldse imelik...


Nakatasin ka L'i. Nüüd on puhketoas laual juba kolm HP'd - kaks L'i ja üks minu oma. Nii me siis olemegi siin. Rabeleme, et oma asjad tehtud saaks ja siis tuppa raamatut lugema. Tund aega veel ja siis saab koju...


Muuseas... Igatsen! Ja ei taha kuuldagi, et oled halb inimene! Ei ole! Hea oled! Öösiti olen ikka Sinu päralt :P

56****69

Jumal on vist ikka olemas :D

Ei tohi ikka teiste õnnetuse üle naerda! Eile siis tegi mulle nii hirmsasti nalja L'i turts ja täna... Täna olen siis mina see, kes vahet pidamata turtsus. Hommikust peale. Lõpuks mu käest isegi küsiti, et kas ma olen millegi vastu allergiline. Päeva lõpuks kangastus mul peale iga aevastust herr Kask, kes kord terve päeva aevastas ja lõpuks seda ise ka esile hakkas kutsuma...

Ja igatsus tuli peale :( Pole temaga nii kaua rääkinud, pole kallinud ja lollusi saanud rääkida... Ehk varsti?





S**** sest telefoniarvest - mina helistan!

Tsihh!!!

Mis teeb päeva ilusaks?

Nii lihtne ju... Istud ja loed oma HP'd ja ootad ja ootad ja ootad, et päev ükskord ometi läbi saaks ja siis tuleb L... IRW, praegugi paneb muigama veel...

Kas keegi on veel näinud, et oma aevastuse peale ehmutakse?! No mina küll enne tänast ei olnud!!! Et siis jah, Juhtus nii, et silmakliiniku telefonidega sõda pidades läks mu kullakallis nii närvi, et hakkas omaette paristama ja turtsuma. Sellest tulenevalt ta vist ei pannudki tähele, et tsihh hakkab peale tulema ja enne kui ta arugi sai oli atsihh käes ja ta ise nii ehmunud et poolenisti kiljatas selle peale. Ma pole elu sees midagi nii naljakat kogenud...

Kõik kahe viimase päeva jama kadus kuidagi ära ja oli ainult üks suur naer umbes pool tundi ja saigi koju. Aitäh tibu, Sa tegid kõik jälle ilusaks!






Elu on praegu tõesti lill, vahet pole, mis igal pool mujal toimub!

No sellest peaks vast piisama...

People Envy Your Generosity

You're a giving soul, and you'd do almost anything for those you love. And they'd do anything for you! People may envy how giving you are, but more than anything, they envy those you open your heart to.

What Do People Envy About You?

You Are 1: The Reformer

You're a responsible person - with a clear sense of right and wrong. High standards are important to you, and you do everything to meet them. You are your own worst critic, feeling ashamed if you're not perfect. You have uncompromising integrity, and people expect you to be fair. At Your Best: You are hopeful, honest, and inspiring. You bring out the best in humanity. At Your Worst: You are intolerant, judgmental, and picky. Your Fixation: Resentment Your Primary Fear: Being corrupt. Your Primary Desire: To be good. Other Number 1's: Al Gore, Martha Stewart, Gandhi, Celene Dion, and Spock from Star Trek.

What Number Are You?

You Are More Cutthroat Than You Think

Yes, you do have that killer instinct lurking in you. And while you may not be actually cutting throats anytime soon... You certainly don't mind clawing your way to the top.

Are You Cutthroat?

Your Attitude is Better than 70% of the Population

You have a good attitude. While a realist, you do see the positive side of most things. People love to be around you.

How's Your Attitude?

Your Power Bird is an Eagle

You are spiritual and able to soar to great heights. You are a true inspiration, and many people look to you for guidance. And you are quite demanding in relationships... but you're worth it. People know that you will become even greater than you imagine.

What's Your Power Bird?

Your Reputation Is: Sweet Girl

While you're well known, there's nothing to worry about. You're reputation is mostly good - as good as any rep can be.

Do You Have A Bad Girl Reputation?

One day too late, just as well...

Heli meeldib mulle iga päevaga üha rohkem...
Ta lihtsalt on tore. Ta ei räägi eriti, ei plära lõputult aga samas kõik asjad, mis ta ütleb, on mõttekamad kui enamuse teiste jutt siin - ma vähemalt saan aru, mis ma tegema pean temaga rääkides. Ta ei peksa mind asjatult tagant aga samas ei lase ka niisama passida kui on võimalik kuhugi rakendada. Ah ma olen lihtsalt... Tema ja Lili ongi need, kelle pärast siin hea on!



"I won't cross these streets until you hold my hand..."

Maksimaalselt viis nädalat veel... Nukrus tuleb peale kuidagi. Jah, ja suvi ongi läbi. Miskipärast tundub, nagu saaks läbi hoopis midagi palju... Isegi ei tea kuidas see lause lõppema peaks. Rääkisin K'ga eile ja ütlesin, et mind häiris see "kurvaks tegemine". Anna andeks, ma valetasin... Ma arvan, et see "häiritustunne" oli pigem see, et see mulle kohale jõudis. Oh well, tead ju küll, mis ma ütlen siis tavaliselt...



"Up ahead there was a curve approaching. She made no indications of slowing."

iPod sai tühjaks asjadest, mida ma esimese 10 sekundiga ära ei tundnud. Alles jäi kahtlaselt vähe lugusid aga selle eest on need nii head, et ei raatsi klappideta kuhugi enam minna. Ikka endiselt piinavad mind need kohvrite sees olevad "töötanud". Iga kord kui Mildridi kabinetti astun, ajavad nad mind korraks vähemalt naerma. Samas lähen täiesti külmamt mööda oma kaustikutäiest inventuurilehtedest, millest kõigist oleks tarvis midagi kokku kirjutada. Katri tuleb alles kahe nädala pärast. Vahel on tunne nagu kaevaks endale ise auku. Alles praegu saan ma aru, miks K oma tööd nii hirmsast vihkas, kui ta pool suve andmesisestajana töötas. Ma suutsin eile kolm lk ära trükkida - edasine käis lihtsalt üle jõu. Ei ole normaalne lihtsalt mingit asja ümber kirjutada selleks, et seda siis hiljem korra veel ümber trükkida. Palju parema meelega lebotan diivanil ja loen oma 800-leheküljelist piiblit...




Mõte jooksis jälle ära...