Kas hakkan mina ära pöörama või siis ongi nii, et asju juhtub liiga tihti ja liiga korraga?! Lihtsalt, et kui ei toimu midagi, siis ei toimu kohe sõna otseses mõttes mitte midagi. Aga kui midagi on, ei ole asjadel otsa ega äärt...
Ärkasin hommikul õudusega ja terve päeva olen käinud nagu kass tulistel sütel... Kui keegi Kallites peaks lähitulevikus Tabasalu poole sõitma hakkama, ärge seda mulle palun öelge. Lihtsalt. Ma ei taha teada. E ütleks raudselt, et niimoodi mõeldes, lähen lõpuks lolliks aga parem ikkagi nõnda kui üldse mitte...
Mõndadel asjadel ongi vist määratud mitte juhtuda...
Kolmas päev üriasin siis. Aga ikka ei midagi... Esimene kord oli väljas, teine kord katkes(tati) ja nüüd kolmandal korral lihtsalt ei midagi. Et siis vist võib lõpuks alla anda. Kahju...
Praktikal õpetajaks
Naljakas on. Pool hommikut tegin mitte enda vaid ühe tibi asju, kes otsustas haigeks jääda ja mitte kellelegi seletada kuidas tema proove määratakse. See tähendas siis seda, et otse ninapidi juhendis veedetud aeg pluss oma looming andsid lõpuks päris rahuldava tulemuse. Nüüdseks on siis ka tema teised proovid mulle usaldatud ning ka sulfaatide määramine käib minu kvalifikatsiooni alla.
Huvitav, kas ma võin siis kahekordsed praktika punktid küsida endale, kui kahe inimese tööd nüüd teen?!
Kõige kummalisem oli aga see, kuidas Krista ei osanud optilist tihedust mõõta - ei teadnud kuidas nullproovi vastu mõõtmine käib. Samas seletas aga eile mulle, et tegi varem Heli tööd, Heli aga mõõdab seda igas proovis... (?!) Ei tea. Kummaline. Ehk olen ma ka liiga karm aga samas... Ah ma ei tea, ma olen täna üldse imelik...
Nakatasin ka L'i. Nüüd on puhketoas laual juba kolm HP'd - kaks L'i ja üks minu oma. Nii me siis olemegi siin. Rabeleme, et oma asjad tehtud saaks ja siis tuppa raamatut lugema. Tund aega veel ja siis saab koju...
Muuseas... Igatsen! Ja ei taha kuuldagi, et oled halb inimene! Ei ole! Hea oled! Öösiti olen ikka Sinu päralt :P
Ärkasin hommikul õudusega ja terve päeva olen käinud nagu kass tulistel sütel... Kui keegi Kallites peaks lähitulevikus Tabasalu poole sõitma hakkama, ärge seda mulle palun öelge. Lihtsalt. Ma ei taha teada. E ütleks raudselt, et niimoodi mõeldes, lähen lõpuks lolliks aga parem ikkagi nõnda kui üldse mitte...
Mõndadel asjadel ongi vist määratud mitte juhtuda...
Kolmas päev üriasin siis. Aga ikka ei midagi... Esimene kord oli väljas, teine kord katkes(tati) ja nüüd kolmandal korral lihtsalt ei midagi. Et siis vist võib lõpuks alla anda. Kahju...
Praktikal õpetajaks
Naljakas on. Pool hommikut tegin mitte enda vaid ühe tibi asju, kes otsustas haigeks jääda ja mitte kellelegi seletada kuidas tema proove määratakse. See tähendas siis seda, et otse ninapidi juhendis veedetud aeg pluss oma looming andsid lõpuks päris rahuldava tulemuse. Nüüdseks on siis ka tema teised proovid mulle usaldatud ning ka sulfaatide määramine käib minu kvalifikatsiooni alla.
Huvitav, kas ma võin siis kahekordsed praktika punktid küsida endale, kui kahe inimese tööd nüüd teen?!
Kõige kummalisem oli aga see, kuidas Krista ei osanud optilist tihedust mõõta - ei teadnud kuidas nullproovi vastu mõõtmine käib. Samas seletas aga eile mulle, et tegi varem Heli tööd, Heli aga mõõdab seda igas proovis... (?!) Ei tea. Kummaline. Ehk olen ma ka liiga karm aga samas... Ah ma ei tea, ma olen täna üldse imelik...
Nakatasin ka L'i. Nüüd on puhketoas laual juba kolm HP'd - kaks L'i ja üks minu oma. Nii me siis olemegi siin. Rabeleme, et oma asjad tehtud saaks ja siis tuppa raamatut lugema. Tund aega veel ja siis saab koju...
Muuseas... Igatsen! Ja ei taha kuuldagi, et oled halb inimene! Ei ole! Hea oled! Öösiti olen ikka Sinu päralt :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar