In the shadow, of the moment
Is the truth, of light and dark
Try to touch
What lies between them
But you`ll never leave a mark
In the stillness, In the silence
When it`s finished, when it`s gone
Something echoes, something whispers
Tries to speak when you`re alone
[Rebecca Lavelle - The Sirens Song]
Alates ei tea mis ajast on minu kevadekuulutajateks olnud pigem tsiklid kui liblikad. Samamoodi algab minu meelest kogu aasta tegelikult hoopis kevadega, mitte aga esimese jaanuariga. Kui eelmisel kevadel oli minu esimeseks mõnus umbes 250 cc'ne Yamaha, siis seda aastat võib lugeda alustatuks klassikalise iluga. Ehk siis algas kevad üleeile ühe äraütlemata kauni ja mõnusat urrrrrri kuuldavalelaskva Harleyga.
Niipalju kui mina tean, on sellised sportrattad noorte ja äkiliste inimeste jaoks, Harleyd aga puhas klassiga ja rahu ise. Samas, kumiseb mul kõrvus täiesti selgelt "If U wanna look for trouble, seek a guy who rides a Harley..." Et siis ma nüüd ei teagi... Kui eelmine aasta juba läheb nende mässuliste ning üleelamisterohkete alla, hakkab küll hirm mõeldes, et nüüd siis peaks see päris "trouble" kätte jõudma...
Ah teada ju - sama, mis esimese liblika teooriagi.
Mis?
Tõdesin taaskord, et ei ole ikka kõik asjad minu jaoks ja et kui midagi end ükskord ammendab, siis seda lõplikult. Aga mis teha kui kuklas istub see "pead" ja siis teedki neid suurte inimeste asju, mida tehakse kohusetundest. Näiteks töölkäimine...
Sweet dreams are made of this...
Oootan siis, et J koju tuleks ja saaks välja minna. Või pigem, et ta mulle ajutiselt trantsporti võimaldaks ja tahes tahtmata kipuvad mõtted sellele, kui vähe ma R'ga ikka viimasel ajal kokku saame. Lausa katastroof! Kunagi ei jõudnud ma koolist õieti kojugi kui ta juba helistas ja oligi kuskile minek, või vastupidi. Täna saab siis parandatud see võlg. Pikad kaks päeva tõotavad tulla aga ma plaanin neid ka nautida.
Ja ikkagi! Mis sest, et mulle on siiani lubatud suuremaid privileegi, ma ei kavatse nendest lihtsalt "võrdsuse" eesmärgil loobuda. Ma ei olegi kellegagi võrdne, võrdsem olen - alati! Ja nii ongi.
Is the truth, of light and dark
Try to touch
What lies between them
But you`ll never leave a mark
In the stillness, In the silence
When it`s finished, when it`s gone
Something echoes, something whispers
Tries to speak when you`re alone
[Rebecca Lavelle - The Sirens Song]
Alates ei tea mis ajast on minu kevadekuulutajateks olnud pigem tsiklid kui liblikad. Samamoodi algab minu meelest kogu aasta tegelikult hoopis kevadega, mitte aga esimese jaanuariga. Kui eelmisel kevadel oli minu esimeseks mõnus umbes 250 cc'ne Yamaha, siis seda aastat võib lugeda alustatuks klassikalise iluga. Ehk siis algas kevad üleeile ühe äraütlemata kauni ja mõnusat urrrrrri kuuldavalelaskva Harleyga.
Niipalju kui mina tean, on sellised sportrattad noorte ja äkiliste inimeste jaoks, Harleyd aga puhas klassiga ja rahu ise. Samas, kumiseb mul kõrvus täiesti selgelt "If U wanna look for trouble, seek a guy who rides a Harley..." Et siis ma nüüd ei teagi... Kui eelmine aasta juba läheb nende mässuliste ning üleelamisterohkete alla, hakkab küll hirm mõeldes, et nüüd siis peaks see päris "trouble" kätte jõudma...
Ah teada ju - sama, mis esimese liblika teooriagi.
Mis?
Tõdesin taaskord, et ei ole ikka kõik asjad minu jaoks ja et kui midagi end ükskord ammendab, siis seda lõplikult. Aga mis teha kui kuklas istub see "pead" ja siis teedki neid suurte inimeste asju, mida tehakse kohusetundest. Näiteks töölkäimine...
Sweet dreams are made of this...
Oootan siis, et J koju tuleks ja saaks välja minna. Või pigem, et ta mulle ajutiselt trantsporti võimaldaks ja tahes tahtmata kipuvad mõtted sellele, kui vähe ma R'ga ikka viimasel ajal kokku saame. Lausa katastroof! Kunagi ei jõudnud ma koolist õieti kojugi kui ta juba helistas ja oligi kuskile minek, või vastupidi. Täna saab siis parandatud see võlg. Pikad kaks päeva tõotavad tulla aga ma plaanin neid ka nautida.
Ja ikkagi! Mis sest, et mulle on siiani lubatud suuremaid privileegi, ma ei kavatse nendest lihtsalt "võrdsuse" eesmärgil loobuda. Ma ei olegi kellegagi võrdne, võrdsem olen - alati! Ja nii ongi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar