Kõik on korras, kõik on hea
Kõik on täpselt viimase peal
Just nii nagu olema peab
[T69 - Kõik On Korras]
Plaanitud õhtu R'ga läks pareminigi kui oleksin osanud oodata - nii tore oli. Väsimus, mis õhtu lõpuks minust võimust võttis oli nii suur. Tuleb siiski tunnistada, et olin natuke pettunud, kui R (see teine, siis) pidurdama hakkas ja otsustas minu ja R'ga väljatulemise asemel lihtsalt kodus magada. Hea küll, see viimane lause on isegi mulle pisut segane... Selle eest aga olid bändid viimase peal ja minu eesmärk leida keegi Patareile vähegi sobiv, kandis vilja. Ei, ei ma ei läinud sinna esialgu üldse sellise plaaniga aga kukkus välja lihtsalt nii... Ehk siis T69 ja KukeProtest olid minu lemmikud. Muuseas, T69 võitis kah! Paljust jäid ilma need, kes ennast kohale ei vedanud!
Õhtu tippude tipuks oli aga siiski ansambel Memoriaalansambel. Üks hitt teise otsa ning finaaliks valusaks tantsitud kael, käed, jalad ja küljed. Just loved it.
Samas oli aga ka päris kindlasti arusaadav lõpuks, kui ära ma ikka omadega olen. Nii ära, nii ära, nii ära. Kaheteistkümneks voodis ei ole ja juba on raske olla. Täna, luban, parandan selle vea ja olen hea lapsena ilusasti südaööks tekkide all.
"Malts kanelis"
Tänane päev on lihtsalt üle kõige! "Jahetasime" R'ga pool Kaubamaja läbi ja pärast, kui raha laiaks löödud, "rippusime" nagu omad joped kunagi ning plärastime maast ja ilmast. Ostud, mis tehtud said teeksid kõik kadedaks, kaasaarvatud meid endid ja seda kokandusväljakutset/eksperimenti/õnnestumist ei asenda mitte miski.
Nii paljust sai rääkida ja ehk ka mõned otsused tehtud, mis päris kindlasti teevad mõnegi inimese pahaseks/õnnetuks/pettunuks. Kahju sellest aga oh well... Vaatab siis kuidas selle minekuga saab.
Nüüd, kui see päris otsa hakkab saama, on mul nii äraütlemata hea meel, et need kaks päev on olnud, ses mõttes, et kaks päeva puhast õndsust järgemööda... Mul lihtsalt pole sõnu... Homme siis veel tööle ja edasi ainult töö, töö, töö, kool, kool, kool. Ma päriselt ka luban!
Kõik on täpselt viimase peal
Just nii nagu olema peab
[T69 - Kõik On Korras]
Plaanitud õhtu R'ga läks pareminigi kui oleksin osanud oodata - nii tore oli. Väsimus, mis õhtu lõpuks minust võimust võttis oli nii suur. Tuleb siiski tunnistada, et olin natuke pettunud, kui R (see teine, siis) pidurdama hakkas ja otsustas minu ja R'ga väljatulemise asemel lihtsalt kodus magada. Hea küll, see viimane lause on isegi mulle pisut segane... Selle eest aga olid bändid viimase peal ja minu eesmärk leida keegi Patareile vähegi sobiv, kandis vilja. Ei, ei ma ei läinud sinna esialgu üldse sellise plaaniga aga kukkus välja lihtsalt nii... Ehk siis T69 ja KukeProtest olid minu lemmikud. Muuseas, T69 võitis kah! Paljust jäid ilma need, kes ennast kohale ei vedanud!
Õhtu tippude tipuks oli aga siiski ansambel Memoriaalansambel. Üks hitt teise otsa ning finaaliks valusaks tantsitud kael, käed, jalad ja küljed. Just loved it.
Samas oli aga ka päris kindlasti arusaadav lõpuks, kui ära ma ikka omadega olen. Nii ära, nii ära, nii ära. Kaheteistkümneks voodis ei ole ja juba on raske olla. Täna, luban, parandan selle vea ja olen hea lapsena ilusasti südaööks tekkide all.
"Malts kanelis"
Tänane päev on lihtsalt üle kõige! "Jahetasime" R'ga pool Kaubamaja läbi ja pärast, kui raha laiaks löödud, "rippusime" nagu omad joped kunagi ning plärastime maast ja ilmast. Ostud, mis tehtud said teeksid kõik kadedaks, kaasaarvatud meid endid ja seda kokandusväljakutset/eksperimenti/õnnestumist ei asenda mitte miski.
Nii paljust sai rääkida ja ehk ka mõned otsused tehtud, mis päris kindlasti teevad mõnegi inimese pahaseks/õnnetuks/pettunuks. Kahju sellest aga oh well... Vaatab siis kuidas selle minekuga saab.
Nüüd, kui see päris otsa hakkab saama, on mul nii äraütlemata hea meel, et need kaks päev on olnud, ses mõttes, et kaks päeva puhast õndsust järgemööda... Mul lihtsalt pole sõnu... Homme siis veel tööle ja edasi ainult töö, töö, töö, kool, kool, kool. Ma päriselt ka luban!
1 kommentaar:
Lahe :)
Postita kommentaar