Pallimäng

Nüüd siis mullegi...

Et siis veeretati mulle pall, mille mõtteks on, et pead võtma endale kõige lähemal asuva raamatu, kirjutama sealt esimese, viimase ja kuldse lause, mis jääb raamatut suvalises kohas avades vasaku käe pöidla alla.

Esiteks siis...
Lyra and his daemon moved through the darkening hall, taking care to keep one side, out of sight of the kitchen

Teiseks...
"The republic of heaven," said Lyra

Ja kolmandaks...
And they suspect it has something to do with other worlds.

Jutt on siis Philip Pullmani His Dark Materials'ist. Soovitan soojalt, muuseas.

Ja edasi annan mina selle asja ... amm ... Jamie ja Maris, teie kord.

131

Kui ma väike olin, kartsin hirmsasti trammidega sõita. Ei mäletagi enam miks, lihtsalt hirmus oli. Samas on mul eredad mälestused roheliste fooliumkorkidega hapupiimapudelitest, doktori vorstist ning Sämis ja Karepal veedetud suvedest. Naljakaid asju mäletame... Huvitav, kas ülikooliaeg mulle ka nii eredalt meelde jääb? Ma tean, et nii mõnedki inimesed jäävad, aga aeg kui selline...

Trammidega on tänaseks nõnda, et ainult nendega ma hea meelega sõidakski. Nad logisevad kuidagi mõnusasti ja ei ole ebanormaalsetest autojuhtidest nii häiritud kui seda on trollid ja bussid. Nii kõrged ei tundu nad mulle ka enam kui varem ning ikka endiselt on neil need kiftid rombidega sarved. Ma vaimustun ikka imelikest asjadest. Doktori vorst on endiselt mu lemmikute hulgas nagu ka hapupiim. Sämisse ja Karepale pole ainult enam ammu saanud - niu.

Täna sõidan kaks peatust trammiga. Enne seda aga terve pika maa bussi ja trolliga. Aga õnneks on I-pod... Pikk päev tuleb aga ma ootan täitsa.

It's like trying to catch a falling star

I hear a voice in my mind
I know her face by heart
Heaven and earth are moving in my soul
I don't know where to start
Tell me, tell me, the words to define
The way I feel about someone so fine
How do you talk to an angel
How do you hold her close to where you are
How do you talk to an angel
It's like trying to catch a falling star
[The Heights - How Do You Talk To An Angel]

Selle asja nimi on lihtsalt nostalgia, Jamie Walters on lihtsalt liiga armas :P




Kui ma tagasi mõtlen sellesse aega, kui Pärnus elasin ja absoluutselt arvuti ja internetiühenduseta hakkama sain, siis nüüdseks on seda nii raske ette kujutada. Kuidas küll on võimalik, et ma mingi nii tühise asjaga nii hirmsasti olen ära harjunud. Arumaeitaipa! Täiesti võimatu. Aga ju see nädal on mulle siis kooliks olnud selles vallas. Eriti kõvasti jääb täenäoliselt meelde see, et muusikat ja datat võiks aeg-ajalt ikka kuskile püsivamasse kohta kirjutada kui seda on ainult oma kallima kõvaketas. Ei kesta seal asjad igavesti. Aga noh, hea uudis on vast, et nüüdsest on mul siis 40 giga asemel 120, mitte et see mind enne väga takistanud oleks millegi tegemisel. M on lihtsalt parim, ma e iväsi kordamast! Kummardus sulle ja kalli ka kauba peale kui R ikka lubab, usutavasti lubab :)

Mis aga selle arvutita oleku juures kõige hullem on, on see, et ma olen sunnitud olema vaikuses. Raadio ei ole see, mis oma muusika, telekas veel vähem. Ma igatsen oma muusika järgi nii väga...




K on sel nädalal ära kaugel maal. Esmaspäeva hommikul kondasime temaga koos esimese bussi peale ja mina siis emme juurde on tööd lõpetama ning tema lennukile. Kahju täitsa temast tegelikult. Nii pika maa tagant toimivat suhet hoida... Raske raske, ma arvan vähemalt. Ja eks ta ole seda isegi tunnistanud. Olemegi siis mina ja J ja H. Ja kui ma parajasti endal kopse välja ei köhi on asjad täitsa ilusad.




Mind kisub täna kuidagi naeratama. Homme tõotab küll ebameeldivalt pikk päev tulla ja nädalavahetusest loodetavasti pikemgi, sest juba esmaspäeval on järjekordsed tähtajad ja no neid ma ei lase enda arvutipuudusel kihva keerata. Aga tegelikult ma juba ootan homset õhtut, tõotab huvitav tulla. Ei saa öelda, et see midagi uut oleks aga äkki ikkagi. Ehk ma lihtsalt püüan optimistlik olla, kasvõi niisama, lihtsalt. Ma nimelt üritan taaskord oma lemmikteooriat rakendada, seda "elu on lill" oma. Ei ma ei ütle, et midagi pahasti oleks, ei olegi, lihtsalt äkki nii saab paremaks :P Maksimalist minus lööb välja praegu vist.

Can I burn the mazes I grow...

On my knees
Dim lighted room
Thoughts free flow try to consume
Myself in this
I'm not faithless
Just paranoid of getting lost or that I might lose
Ignorance is bliss cherish it
Pretty neighborhoods
You learn too much to hold
Believe it not
And fight the tears
With pretty smiles and lies
About the times
[Flyleaf - So I Thought]

Mkkmmm, ei ole! Ei ole minul "lihtsalt" sõbrad.

Tahaks hirmsasti alustada Ullivilli (vähemalt ma arvan, et see oli tema) msn'i nime ja personal messagega, et "Antivalentist - päevad tulevad ja lähevad, sõbrad jäävad". Sest see on nii õige. Mäletan, kuidas, kas mitte eelmisel aastal, temaga vaidlesin just sel samal teemal ja siis nii veendunult väitsin, et võib ju ikka üks päev olla, mil' sõprust kõigest kõrgemaks hinnatakse. Nüüdseks tean siis seda ka, et tegelikult on olemas ka eraldi sõpruse päev (vist oli millalgi augustis) ja need, kes tänast, või siis põhimõtteliselt eilset, sõpruse ülistamiseks kasutavad, panevad mööda. Kuigi jah, sõprade vastu on ju ka armastus, minul vähemalt. Seega pole seegi üdini vale... Aga jutu mõte on selles, et praeguseks olen ma ümber mõelnud ja Ulliga 100% nõus ning ei ole üldse nii kurb, et täna ainult mõne sõnumi sain...

Tegelikult oli tore! Kaheksast alates arvuti taga istumine võtab teatavasti nii silmanägemise kui ka selja ning kui mu kallis Kissa otsustas mulle veel näkku ka panema hakata, olin lõpuks tõesti seisus, et lendab läpakas kõige aknaraamidega. Jumal tänatud, et on, kus end kolm korda nädalas maha käia laadimas... Ja oleks siis, et ainult sinna. Ma lihtsalt armastan inimesi, kelle enda ümber olen aastatega suutnud koguda. K küll täna ei näinud, nagu ka H'd ega S'i ent ma tean, et nad on olemas... Poisid on mul ikka endiselt armsad (K saatis isegi kaardi mulle, lihtsalt nii... oeh...) ja R... Ise just-just reisilt tulnud, kaks päeva roppu vaeva näinud ja murust madalamaks tehtud, ent ikka leiab ta aega, et minu juurde tulla. Ja siis muidugi Riita ja Mihkel... I just love you!!! Ma oleks nii kahetsenud, kui poleks neile viiendaks rattaks läinud. Praegu ajab küll naerma aga kui R helistas, käis mõte ikka peast läbi küll, et ei lähe ma kuskile. Üks tüüpiline Chick Flick on nii 14'dasse veebruari kirjutatud lihtsalt, et rohkem enam ei saagi vist.

I make no sense anymore...




Tegelikult peaksin ma tööd tegema. Jah, mul on umbes-täpselt 10 tundi aega, et see projekt ära lõpetada ja siis hinnangut ootama jääda (ehk saab millalgi magada ka jälle). Siis võib-olla või pigem tõenäoliselt Reaali kinnaste järgi ja siis vist (tegelikult ma pole üldse kindel) MLLM'a või... Üldse kohe veel ei tea!

Mõistus tuleb ka millalgi, ma arvan või loodan vähemalt :)




Ah jaa...

Minu käest päriti täna aru selle sapi kohta, mille ma siia lubasin välja valada... Kui ma neid kolme peatust koju sõitsin, otsustasin lõplikult, et seda ei tulegi siia kunagi, sest see pole seda lihtsalt väärt. Just, nii lihtne ongi. Ja see on ma arvan et sapisem kui ükskõik mis muu ma oleks suutnud välja mõelda. Vot!

kolm peatust

Power un-restrained dead on the mark
Is what we will deliver tonight
Deliver tonight
Pleasure fused with pain
This triumph of the soul
Will make you shiver tonight
Will Make you shiver tonight
Yeah
[Disturbed - Ten Thousand Fists]

Vahel ajab ikka nii naerma...

Today's fortune: You will always have good luck in your personal affairs

Nojah... Eks ma jään seda ootama siis. Praegu tundub küll vähe teisiti aga no eks ma olen siis lihtsalt oskamatu seda "head õnne" märkama.

Kummaline on istuda keset päeva suures toas nii, et laud on üle kuhjatud paberitest ja raamatutest ja keset seda kõike on viinapudel ja hunnik sidet. Aga ju see on siis palk selle eest, et läksin poolvigasena kontserdile. Tulemus - kiire käik traumapunkti ja soovitus viinakompressi teha. Et siis targemaks ei grammigi.

Tegelikult. Üks teadasaamine sellest kõigest tuli. Kui ma käe ja põlve ümber oskan sidet teha, siis jalg on minu jaoks ikka endiselt täielik müstika.

Huvitav, kas sellisest viinakompressist võib ka purju jääda???

"Mul pole köhasiirupit vaja, ma oskan ka ilma selleta köhida"

Some deny and search for things that never come around.
Do I feel like a fool?
The places I have ran to all my life have disappeared
And I owe this all to you.

I'm feeling like I'm sinking
And nothing's there to catch me, keep me breathing.

What do I have to do?
Why can't this hurt be through?
I'm going head onto
Something I know I will fail.
Why can't this kiss be true?
Why won't you please let me through.
I don't understand why you always push me away.

Last thing I will like to do before it go away
Is cry there next to you. (Next to you)
Cry and talk about the good old days and where they've gone
And now how much I hate you.

What do I have to do?
Why can't this hurt be through?

I'm going head onto
Something I know I will fail.
Why can't this kiss be true?
Why won't you, please, let me through.
I don't understand why you always push me away.

I feel the blood drip of my body as it goes right there.
On the ground.
What am I now?

What am I now?
What am I now ?

What do I have to do?
Why can't this hurt be through?
I'm going head onto
Something I know I will fail.
Why can't this kiss be true?
Why won't you, please, let me through.
I don't understand why you always push me away.
[Korn - Kiss]

Minu blogist saab vist varsti juba lyrics.ee alamportaal aga see on lihtsalt nii täpselt "See". Ja sellest midagigi kärpida oleks lihtsalt patt. Suur üllatus on ju muidugi ka see, kelle lugu see on.

Mul polnudki midagi rohkemat tegelikult...

Could You paint me better off...

If I fall along the way

Pick me up and dust me off
And if I get too tired to make it
Be my breath so I can walk
[Matchbox Twenty - Bent]

Selline nädal väsitab. Aga ma ei ole tüdinenud, lihtsalt väsinud. Nägin inimesi, kelle nägemine on alati oluline olnud, kuulasin uut asjadest, mis tegelikult on huvitavad, uskusin ja pettusin, kuulsin kurbi uudiseid ning nägin ümber ja üle. Ja see viimane vast ongi ainult mulle mõistmiseks. Palju jäi tegemata aga ma jõuan, nüüd ma tõesti tean, et jõuan.




Lumi on ilus. Nii ilus, aga kurb...

Miks meilt võetakse need, kes meile nii palju tähendavad?!

Jään Sind alati igatsema...
(K)