Am I loud and clear, or am I breaking up?
Am I still your charm, or am I just bad luck?
Are we getting closer, or are we just getting more lost?
Eile vihmas kõndides pistis järsku vasakus küljes. Alguses mõtlesin, et ju ma siis peaksin rahulikumalt kõndima, et ei ole tarvis ju nii kiiresti ka töölt koju tormata, aga kui rahulikumalt kõndimine asja grammigi võrra paremaks ei teinud, sain aru, et torkaval valul ei olnud midagi tegemist minu kõnnikiirusega. Asi oli milleski, mida ma endalegi sõnadesse ei osanud sel hetkel veel panna. Samamoodi nagu alguse saanud, kadus kõik see sama äkitselt ning koju jõudes oligi kõik jälle nagu varem...
So rest assured I have the key to every opening
To every wishing well that's deep enough to dream
I want to show you just how fascinating kissing is
When earth collides with all the space between
Kui siis ennast lõpuks diivanile paari cooleri seltsis olin mõnusalt sisse seadnud naasesid mõnda aega kadunud olnud pisted. Mõni hetk hiljem helises telefon... Hääl, mida ma polnud kuulnud nii kaua... See oligi vist hetk, mil ma mõistsin lõpuks, mida see varasem oli tähendanud. Hea oli rääkida. Ma kartsin südamepõhjas, et see saab palju raskem olema.
They'll remember, only our smiles 'cause that's all they've seen.
Ehk oli asi ärajoodud coolerites, ehk minu solvumises aga kõik sai öeldud – ja kergem hakkas.
If there's one memory I don't want to lose
Kui vihm taas akna taga piserdas ning seda üha tugevamini kostuma hakkas, tundsin ennast lõpuks ometi hästi. Seal kolmanda korruse pimedate akende ääres istuda ja kokteili mekkida oli hea. Mulle meenusid ühekorraga kõik need korrad, mis on varem olnud ning kõik muu lahtus selles heaolus. Isegi sõnade puudumine...
I am fine
I am covered in skin
No one gets to come in
Pull me out from inside
I am folded and unfolded and unfolding
I am colorblind
Coffee black and egg white
Pull me out from inside
I am ready
Hommikul ärgateski oli seest soe ning olgugi, et viimase bussi ootamine ja selle täitnud joobnud teismelised õhtu ühe viimase mälestuse räuskamiseks ning iiveldamaajavaks sõimlemiseks muutsid.
I'll show you mine if you show me yours first
Let's compare scars, I'll tell you whose is worse
Let's unwrite these pages and replace them with our own words
Igatsus on see, mis niidab.
On a park bench
On a skyscrape
On a mountain
Oh yeah, whatever it takes
I would meet you
Would you meet me?
Am I still your charm, or am I just bad luck?
Are we getting closer, or are we just getting more lost?
Eile vihmas kõndides pistis järsku vasakus küljes. Alguses mõtlesin, et ju ma siis peaksin rahulikumalt kõndima, et ei ole tarvis ju nii kiiresti ka töölt koju tormata, aga kui rahulikumalt kõndimine asja grammigi võrra paremaks ei teinud, sain aru, et torkaval valul ei olnud midagi tegemist minu kõnnikiirusega. Asi oli milleski, mida ma endalegi sõnadesse ei osanud sel hetkel veel panna. Samamoodi nagu alguse saanud, kadus kõik see sama äkitselt ning koju jõudes oligi kõik jälle nagu varem...
So rest assured I have the key to every opening
To every wishing well that's deep enough to dream
I want to show you just how fascinating kissing is
When earth collides with all the space between
Kui siis ennast lõpuks diivanile paari cooleri seltsis olin mõnusalt sisse seadnud naasesid mõnda aega kadunud olnud pisted. Mõni hetk hiljem helises telefon... Hääl, mida ma polnud kuulnud nii kaua... See oligi vist hetk, mil ma mõistsin lõpuks, mida see varasem oli tähendanud. Hea oli rääkida. Ma kartsin südamepõhjas, et see saab palju raskem olema.
They'll remember, only our smiles 'cause that's all they've seen.
Ehk oli asi ärajoodud coolerites, ehk minu solvumises aga kõik sai öeldud – ja kergem hakkas.
If there's one memory I don't want to lose
Kui vihm taas akna taga piserdas ning seda üha tugevamini kostuma hakkas, tundsin ennast lõpuks ometi hästi. Seal kolmanda korruse pimedate akende ääres istuda ja kokteili mekkida oli hea. Mulle meenusid ühekorraga kõik need korrad, mis on varem olnud ning kõik muu lahtus selles heaolus. Isegi sõnade puudumine...
I am fine
I am covered in skin
No one gets to come in
Pull me out from inside
I am folded and unfolded and unfolding
I am colorblind
Coffee black and egg white
Pull me out from inside
I am ready
Hommikul ärgateski oli seest soe ning olgugi, et viimase bussi ootamine ja selle täitnud joobnud teismelised õhtu ühe viimase mälestuse räuskamiseks ning iiveldamaajavaks sõimlemiseks muutsid.
I'll show you mine if you show me yours first
Let's compare scars, I'll tell you whose is worse
Let's unwrite these pages and replace them with our own words
Igatsus on see, mis niidab.
On a park bench
On a skyscrape
On a mountain
Oh yeah, whatever it takes
I would meet you
Would you meet me?