bon voyage

Imelik on olla!

Jah, just imelik ongi vist sõna, mis kõige paremini seda minu meeleseisundit praegu iseloomustab. Eilne oli lihtsalt hea. Meeletu mõttetegevus teemal "miks musta augu kadumisel info ära ei kao?" või siis et "mida Tammsaare sulle andis?", mis muidugi mõista jõudis välja inimeste individuaalse tsivilisatsioonini ning selleni, et enne kui see tõeline areng jõuab pihta hakata, jõuame me ennast kindlasti nii umbes paar korda vesinikpommiga õhku lasta. Ja D ja R... Mulle oli seda lihtsalt väga vaja, mulle tundub.

Headest tulemustest on ka meeldiv kuulda... Tubli oled!

Kõndisin hommikul kodu poole ja läksin meelega bussi peale, mille tulekuni veel aega laialt oli... Ei teagi tegelikult miks aga hea oli kuidagi. Muusika ja mina ja päike ja lihtsalt ... Jah, mulle oli seda eilset vaja!

Kurat, see M nüüd siis haigeks pidi jääma. Aga ju siis on ette nähtud, et järgmine nädal lähen...

Kerge kaardimäng lõdvestuseks ja polegi nii hull kass enam... Muidugi ma ootan. Muidugi ma soovin aga ju siis pole parata. Kurb.

Igatsen...

Ilusat reisi!

Roosa ja sile ja sametine...

Valmis sai!

Herr T on lihtsalt võrratu!
Jah, ma olen vaimustuses!
Kui see midagi muud ka väärt ei ole, siis on see vähemalt eriline.

Ma nii ootan juba...

Cretendo Vides

Kooserdasin kodu poole ja järsku avastasin end mitte millelegi mõtlemast... Oli lihtsalt muusika ja üleskaevatud Sõpruse pst. Sel hetkel polnud enam sellest mitte midagi mõtlemisest muidugi midagi järgi aga ikkgi oli meeldiv tõdeda, et ka minu aju suudab end vahel välja lülitada... Tegelikult vist ongi nii, et mõtted kas tormavad peas meeletu kiirusega, või ei suuda millelegi mõelda. Minuga vähemalt juhtub see viimane siis, kui on midagi, mille tahaks mõtetest blokkida. Siis on kaks võimalust – kas mõelda ainult probleemile, või üldse mitte mõelda. Radikaalne, ma tean, aga muud moodi kuidagi asjad ei toimi miskipärast.

Ja mõttemaraton jätkus...

Selle pooletunnise jalutuskäigu lõpuks suutsin siis läbi mõelda kõik viimased päevad ja ööd. Targemaks aga ei saanud karvavõrdki... Kõik kummitavad sõnad sain küll lõpuks peast isegi minema aga päris normaalseks saamiseni on veel pikk tee minna. Aga ma arvan, et ka see, et iga poole tunni tagant lõug värisema ei hakka, on edasiminek. Oi ma oskan ikka vahel nii lollilt positiivne püüda olla.

Ehk siis herr A on geenius!

See tõesti toimib tegelikult. Vähemalt praegu mulle tundub, et toimib. Tänud Sulle! Enda elu tulebki ilusaks mõelda. Ma ei tea üldse, miks ma sellest mõtteviisist loobunud olen?! Ah, nüüd olen targem.

Ja neiu R’le aitäh, et oled mu vastu kuri, aitäh, et mind keelad ja ei lase ennast päris ära tappa.
Armastan!

Protège-moi de mes désirs...

See kõik on lihtsalt nii mõttetu ja kurb...
Kuidas küll on võimalik midagi sellist sõnadesse panna?! Kuidas vaadata päikest, kui kogu maailm mahub justkui hetkega ühte tikutoosi, mis on Sinu sahtlinurka peidetud ning mida Sa kunagi enam vist ei ava?! Tahaks karjuda lihtsalt ja lõhkuda - aga mis mõttega?! Tahaks mitte kellelegi mitte kunagi enam mitte midagi selgitada. Tahaks lihtsalt unustada... Üldse enam ei taha midagi - mitte midagi!

***

"Kas see ongi siis nüüd kõik? ... /Palun lihtsalt ütle midagi.../"
"Ma..."

***

Maa-alla tahaks vajuda - läbi tooli, läbi põranda, ainult endast, et saaks ära... Sõnu enam ei ole. Vaikida ka ei jaksa...

Kõik see lihtsalt matab hinge...


Et ma teeksin, mis minu jaoks õige, mis minu jaoks hea? Aga Sa tead ju, mina olen kõik teinud, ma ei oska enam...

Sa tead...







Ainult muusika on see, mis praegu ei tapa...

Midagi jääb alati...

Meie naabruskonda on kolm uut iludust siginenud, üks isegi meie majja! Vaatad peale ja silm kohe puhkab... No on mõned mehed ikka ilusad! No sellised uued ja läikivad ja mmm mis häält nad teevad...

No olen mootorrattapede, mis teha!

Läikimalöödud kroom ja nahkistmed. Oi ma ei või! Selliste häälte peale on tunduvalt meeldivam ärgata kui muruniiduki peale. Ma olen täitsa nõus, et autod olgu naissoost aga rattad on mehed - lihtsalt on ja kõik! Ja palju paremad, kui need päris lihast ja luust. Mina armastan!

Kõik vist?!

Jah, see ta ongi...

Lõpuks siis sain aru... Asi on selles, et ma olen mitte midagi tegemisega ära harjunud. Saan mingi asja tehtud ja kohe on energiat ja jõudu rohkem. No sellest ei räägi, et kojutulles kohe magama ära keerasin aga jah...

Nüüd peaks siis ametlikult kõik olema! Loodetavasti! Ma ikka loodan, et peaks läbi saama sellest ... amm ... jubedus on vast palju öelda, sest tegelikult ju mulle meeldis see prax... aga vähemalt ei pea enam teadma millistes lahustites karotenoidid lahustuvad ja mis on kaseiin ja miks, oo miks ei lahustu lipiidid vees! Helike on lahe tegelikult. Vist üks paremaid õppejõudusid, kes mul üldse on olnud. Herr Varik on ikka endiselt selle edetabeli kompromissitu juht ja Mr Oja auhinnatud teisel kohal, nüüd siis ka naisterahvas nende sekka:)

Peaksin veel paar asja korda ajama ja siis ongi suvi juba! Ei teagi veel päris täpselt, mis selle suure vabadusega peale hakata aga loodetavasti see väga pähe ei hakka :P Lihtsalt paar telefonikõnet ja peaks korras olema :) Ma loodan! Tean küll, mis teha tahaks tegelikult aga see kisub liiga nostalgiliseks... Ja no Pärnusse tahaks ka! Oeh, ma mitte isegi ei lasku sellesse...

Tegelikult on üks tähistamine ka veel ees - K'ga. Et siis neljapäeval? :P

Aga blond olen ikkagi!

Keerab buss teises suunas ja mina juba paanitsen ja tulen maha... No andke abi, palun! Tegelikult oligi hea! Jalutada sai! Mõnus oli! Oleks küll tahtnud pargis kõhutada aga keegi neiu R otsustas lihtsalt rannas olla - masendav! Ei ma tean küll, et sellise ilmaga nagu täna ongi kõik normaalsed inimesed rannas, aga ikkagi! Päikest sain ka vist! Isegi silmaga on näha... Nii kahju on nendest, kes selle nimel hirmsat vaeva peavad nägema- NOT:) Aga homme on ilus ja mina olen platsil, kes tahab, tulgu külla! Mingi tegevus tarvis selleks ainult leida - mingi hea raamat, muusika suudan ise leida...

E on lahe!

Näitasin talle täna asju, kuidagi hea hakkas - ta sai aru! Armas oled!

Lihtsalt!

Aitäh!

Kõik muu oleks kuidagi üleliigne...