125

And I'd sell my soul, my self-esteem
A dollar at a time for one chance, one kiss,
One taste of you my black madonna
[A Perfect Circle - Magdalena]

Ma tean, et ühe mu mitte kunagi ära saadetud kirja algus on "Ma olen jälle üleval..." Täna siis taas. Üritasin, ma tõesti üritasin. Numbritest sai kuskilumbestäpselt 358 peal küllalt ja malasenkehatükihaavallõdvaks tehnika vedas mind samuti alt. Ja oleks siis, et ma ei ole väsinud...




SUN

Naljakas, nii naljakas on, et kõrva hakkas just üürgama "oi hea, kui hea on neljapäev..." Tegelikult isegi muigama ei pane enam "saan endast kaineks, sinust..." Ah las jääb...




Ma lihtsalt armastan teisipäevi!

Kui ma neiu L käest küsisin, miks ta kirjutanud pole nii kaua, siis tema vastus, et kõik on lihtsalt nii ühtlaselt halvasti, pani mind mõtlema, et vist ei peaks ka oma hala kõike siia valama. Ei tohi ju tühja kõhuga poodi minna, vast ei tohiks siis ka vingus olemisega oma hingeelu tervele maailmale vaatamiseks/lugemiseks laiali laotada. Aga ju siis midagi ikka sunnib, kui ikka ja jälle oma halva tujuga siia maandun.

Tegelikult hea, et eile ei jõudnud, siis oleks vist päris kismaks ära kiskunud, sest peale pooleteisetunnist passimist ja siis kahetunnist passimist oli vaja veel kaks ja pool tundi head nägu teha ning sealjuures seesmiselt lihtsalt vihast pooleks minna. Praegugi ajab pulsi kõrgele ja silme eest mustaks kõik see, mis ma lihtsalt tahaks välja kisada ja millest nagunii mitte kunagi aru ei saadaks... Aga ma armastan seda maailma ja kõiki, kes selles elavad. Elu on lill!

Mõni ime siis, et koju tulles ja käte värisedes ube keetes oli tunne, et tahaks ainult magada ja kõik, kes julgevad 100 m raadiusse ilmuda põlema panna. Nii hea meel on, et K siis veel kodus polnud...




08:02

Olen ma öelnud, et mu emm on kõige parem?! Noh, igatahes on, sest kui magama minnes mõtlesin hommikul üldse mitte voodist välja ronida, siis peale tema äratuskõnet ma isegi tahtsin tõusta. Mainimata ei tohiks vist jätta asjaolu, et mul polnud täna ühtegi loengut ja et äratuskõne oli kell 08:02. Tõusingi, ja kui välja jätta fakt, et ma teleka ees uuesti magam jäin umbes pooleteise tunni pärast, võib täitsa öelda, et see oli isegi produktiivne ärkamine. Tehtud sain ka asju täna. Ja mis peamine, H, sa oleks pidanud mind oluliselt varem endaga kaasa vedama. Ma pole ennast ammu nii hästi tundnud, kui pärast seda tundi ja veerandit. Aitäh! Sina olidki täna minu päeva parim osa!




Lies, all lies

Ütlesin täna herr M'le, et nüüd siis on see, kui ma enam ei tee sellist nägu, et nüüd päriselt on ka nii... Aga ma vist valetasin, ma ei teagi. Palun kakaod, sest und ju nagunii ei ole...

See You at the bitter end

A little bit of sunshine
A little bit of booze
A little bit of me
And a little bit of you
A little bit country
A little bit of blues
A little slice of heaven
And a little piece of you...
[Hellyeah - Alcohaulin' Ass]

Natuke veel, ainult natukene veel ja siis on kõik, vähemalt selleks korraks. Päris nii ei läinud nagu oleksin lootnud aga paremini ikka kui varemalt.

Ma loodan...

Kui see video ainult selline ei oleks...

... SESS ...

The cure for everything is just around the corner
This dealer wears a nametag here to fill our order
[Adema - Better Living Through Chemistry]





Aga kus läheb piir, millal ma võin öelda, et enam ei jaksa!?

A life less frightening

[0:24]
Aga tegelikult on mul suhteliselt ükskõik, mis homme saab...

Täna võttis see siis ainult südaööni aega, kui taaskord sellele järeldusele jõudsin. Ja ikka endiselt meeldivad mulle inimesed, kes viitsivad/tahavad/jaksavad kirjutada, sest ega ikka veel pole kadunud kuskile tunne, et mul ju mitte midagi suurt teha tegelikult ei ole ja mille muuga ma ikka enda aega sistustaksin siis, kui mitte teiste mõtetega... Ei, tegelikult on see lihtsalt nii hea võimalus leida see 15 minutit, et eemale saada sellest jamast, mis konspektist lugeda tuleb.

Kui matemaatiline statistika minu jaoks täna oma haripunkti saavutas, mõtlesin järsku, et igatsen aega, kui öösiti õppides akent lahti hoidsin nii, et vahel tuba nõnda külmaks läks, et pidin jopet ja kindaid kandma. Ja siis need akna peal tehtud suitsud, mis ma arvan, et toas tehes oleks sama välja teinud, sest enamus suitsu tuli ju nagunii tuppa. Oh jah, nostalgia...

Samas on see ju ainult hea märk, sest siis olin ma oluliselt tublim kui olen praegu. Oh, kui ma ometi samamoodi viitsiksin kui siis.




[4:48]
Enam ei ole ükskõik, kohe üldse mitte. Nüüd valitseb mu peas lihtsalt selline segadus, et hulluks tahaks minna. See ülesannete lahendamine ei olnud kohe üldse mitte hea idee. Oh jah...

Aga tegelikult polegi tubli olla nii jube. Lihtsalt teha tuleb, mis tarvis. IRW, tegelikult räägin ma seda praegu, kui ükski tulemus veel käes pole. Kui eksamihinded pärale hakkavad jõudma, vaatame mis juttu ma siis ajan, ehk kui palju minu enda arvates "tubli" olemisest ka kasu on olnud.

Ainult kolm tundi veel ülesannete lahendamiseks...

Homne tulgu ilus...

121

If life's for the livid
Check me tomorrow
We'll see if I'm emperor
My devil's on sugared smacks
Down at the radio shack
We're turning shit into solid gold, solid gold

Dirty enough I got me a love
And it's so bad, it's so bad
Dirty it enough I got me a love
And it's so bad, it's so bad
"Matthew Good Band - Hello Time Bomb"

Nii tore, et on inimesi, kes ikka kirjutada ka mahti saavad. Mis ma muidu ikka endaga peale hakkaksin, ega teha pole ju ka kohe üldse mitte palju! IRW!

Tegelikult pole üldse naljakas, sest sess on ikka täie hooga pärale jõudnud ja minu "sel korral nagu polegi midagi teha väga" mõttest on alles jäänud ainult mingi hädine unistus. Ikka esmaspäev-kolmapäev-reede - noh, aga ju siis nii peabki. Mat-stati konspekti tahaks lihtsalt põlema panna - see on nii igav. Ära ma ei jaksa ennast kiruda! Samas on alati loota häid uudiseid analüütilise lainelt ja äkki mikro? Selles viimases ma küll väga kahtlen aga ehk siiski... Tegelikult tahaks selle nädala lihtsalt üle elada, et siis järgmisel päris lõplikult aru kaotada ja kui ehk tõesti veab, siis 21-sel füüsikaga kõigele punkti panna. Sellisel juhul oleks isegi üks nädal päris endale ning siis need viimased 16 nädalat...




R on siin! K't pole terve päeva näha olnud (üllatus-üllatus). J tuli ka korraks Tallinna, niiet sisuliselt olen juba oma mehed uuel aastal ka kõik ära näinud-kuulnud. Ei, tegelikult on üksi ka päris hea olla, saab asjad vähemalt paremini tehtud. Ma ei teagi, miks kõik nende kodusolekul venima hakkab. Tubliks pean hakkama!!! Naerukoht!




Minu ilusast plaanist aastavahetusest pikk ja piltidest küllastunud rep kirjutada ei tulnudki midagi välja. Selle asemel ilutseb orkutis nüüd tribute nendest kõige kallimatest, tänu kellele need kaks päeva nii võrratud välja kukkusid. Edaspidi ei tee ma ühtegi üritust teistmoodi. Sel viisil oli see lihtsalt liiga hea ja tore. Ja jah, E'l on õigus - õnnelikud inimesed on ilusad, isegi meigita.




Aga nüüd aitab, kell on kuus ja mul on veel tervelt kaks tundi aega ülesandeid lahendada, et KT'd mingilgi määral osata. Oeh, aga tegelikult on nii ükskõik sellest...