You could love me or not
But either way I’ve got to
Wake up to face another day tomorrow morning
You could love me or not
But either way I’ve got the sunrise looking in my eyes
And i know i could love you or not
But either way you’ve got to
Wake up to face another day tomorrow morning
[Dub FX - Love Me Or Not]
Ma ei tea kuhu või kelle juurde ma oma hääle jätsin aga ma südamest loodan, et tee, mesi ja sidrun selle tagasi toovad. Samas aga ehk aitab see, et ma reaalselt rääkida ei saa mind siin taas häälekam olla, sest ma tõesti olen igatsenud end ka siin kuuldavaks teha.
Nii palju on juhtunud ja juhtumata jäänud, veel rohkem on muutunud või muutumatuks jäänud ja kõigest sellest saaks ja peaks ja ehk ka tuleks rääkida - lihtsalt keeruline on miskipärast. Jälle on lihtsalt blokk ees. Samas aga on vajadus selleks täiesti olemas. Või ehk olen ma nagu Sal-Saller, kes ainult siis õigeid ja häid sõnu suudab kõrvuti seada, kui midagi halvasti on. Ma tean, et paljust ei saa ega tohigi veel rääkida ja ehk ongi selle bloki taga just see, et ma peaksin väga valima, milles saan või ei saa kirjutada. Vale tundub enda sõnu tsenseerida. Jätta kirjutamata olulisi asju ja kirjutada asjadest, mis on vähemtähtsad. Siis aga ka nendest kirjutada valikuliselt, sest ühel või teisel viisil on nad seotud nendega, millest kirjutada ei saakski... Keeruline, keeruline, keeruline... Kõlab juba nii minu moodi, kas pole?
Aga mis siis vahepeal juhtunud on? Liiga palju ja samas nii vähe, kui aus olla. Muusikat on üsnagi palju olnud Biffy Clyro ja Hurts esirinnas. Muidugi ka Rock Cafe ja veel mõned mõnusad kontsertelamused. Teatrisse ei ole jõudnud ja sellest on kahju. Tööd olen palju teinud ja ma arvan, et niisama palju ka asju üle lasknud - kui mtte rohkemgi. Jällegi on mul korterinaabrid. Seekord kaks tüdrukut. Päris tore on ja nii teistmoodi kui poistega. Ma olen paljud asjad enda jaoks selgeks mõtelnud ja samas on nii palju asju ikka veel täiesti sassis, kui mtte enamgi veel segi kui nad varem olid. Ehk siis - mitte midagi suurt pole muutunud!
Aga ma luban, et kirjutan palju täpsemalt, kui saan kõigest jälle vabalt rääkida.
But either way I’ve got to
Wake up to face another day tomorrow morning
You could love me or not
But either way I’ve got the sunrise looking in my eyes
And i know i could love you or not
But either way you’ve got to
Wake up to face another day tomorrow morning
[Dub FX - Love Me Or Not]
Ma ei tea kuhu või kelle juurde ma oma hääle jätsin aga ma südamest loodan, et tee, mesi ja sidrun selle tagasi toovad. Samas aga ehk aitab see, et ma reaalselt rääkida ei saa mind siin taas häälekam olla, sest ma tõesti olen igatsenud end ka siin kuuldavaks teha.
Nii palju on juhtunud ja juhtumata jäänud, veel rohkem on muutunud või muutumatuks jäänud ja kõigest sellest saaks ja peaks ja ehk ka tuleks rääkida - lihtsalt keeruline on miskipärast. Jälle on lihtsalt blokk ees. Samas aga on vajadus selleks täiesti olemas. Või ehk olen ma nagu Sal-Saller, kes ainult siis õigeid ja häid sõnu suudab kõrvuti seada, kui midagi halvasti on. Ma tean, et paljust ei saa ega tohigi veel rääkida ja ehk ongi selle bloki taga just see, et ma peaksin väga valima, milles saan või ei saa kirjutada. Vale tundub enda sõnu tsenseerida. Jätta kirjutamata olulisi asju ja kirjutada asjadest, mis on vähemtähtsad. Siis aga ka nendest kirjutada valikuliselt, sest ühel või teisel viisil on nad seotud nendega, millest kirjutada ei saakski... Keeruline, keeruline, keeruline... Kõlab juba nii minu moodi, kas pole?
Aga mis siis vahepeal juhtunud on? Liiga palju ja samas nii vähe, kui aus olla. Muusikat on üsnagi palju olnud Biffy Clyro ja Hurts esirinnas. Muidugi ka Rock Cafe ja veel mõned mõnusad kontsertelamused. Teatrisse ei ole jõudnud ja sellest on kahju. Tööd olen palju teinud ja ma arvan, et niisama palju ka asju üle lasknud - kui mtte rohkemgi. Jällegi on mul korterinaabrid. Seekord kaks tüdrukut. Päris tore on ja nii teistmoodi kui poistega. Ma olen paljud asjad enda jaoks selgeks mõtelnud ja samas on nii palju asju ikka veel täiesti sassis, kui mtte enamgi veel segi kui nad varem olid. Ehk siis - mitte midagi suurt pole muutunud!
Aga ma luban, et kirjutan palju täpsemalt, kui saan kõigest jälle vabalt rääkida.
3 kommentaari:
Tsensuur on nõme. Mõtlesin et äkki peaks uue pesa tegema, et saaks jälle täiesti avatult kirjutada. Tsensuuri pärast on ka minu kirjutised arusaadamatud....
Ja kui otsustadki uue pesa kasuks, sosista mulle ka kuhu selle tegid... :P
Will do:)
Postita kommentaar