Minu igapühapühapäevane tõdemus üha kasvab, et ei ole need nädala viimased päevad ikka kindlasti mitte töötegemiseks. Raske on ärgata ja veel raskem kodust välja tulla. Eriti meeldiv on ju muidugi siis, kui põed veel oma eelmise päeva toidu/kohvi/kurat-teab-mille-tegelikultmürgitust ja kõik, mida sa tegelikult teha tahaksid on kodus teki sees lesida ja väikest varvast ka mitte liigutada. Jälkus!
Tegelikult kui juba kohal olla, ei olegi nii hirmus enam (eriti kui A-kallis tööl on) ja samas lähevad ju need pühapäevad kõikidest päevadest kõige kiiremini ka. Lihtsalt... Pühapäevad on sissemagamise päevad mitte töölkäimise päevad!
Ja veel! Mulle on pihuarvutit vaja. Ma mõtlen nii tihti, et tahaks midagi öelda, kirjutada, teha aga kui ma siis päeva lõpuks arvuti taha saan, on kõik nagu käega pühitud, mis mu mõttes keerles, et paberile pannna. Samamoodi ka nende lugudega, mille nime ja esitajat tahaks teada ja üles kirjutada, et hiljem endalegi tõmmata. Mu Kissa on armas küll aga temaga päevast päeva ringi kakerdada oleks ka natukene karm. Ja niimoodi tekivadki need lugematud draftid, millest tegelikult grammigi tolku ei ole, sest mõte puudub neil täielikult (suht samamoodi nagu sellelgi halal siin). Aga ütlemata jälle ka ei saa jätta. No tõesti! Mina pooldan tehnika arengut ja ootan hirmsasti seda aega, millal mulle reaalselt polegi enam arvutit käe juurde vaja, et enda mõtteid üles tähendada. Nii tore oleks ju, kui saaks siis ja kohe kõik oma mõtted kirja panna, kui nad just täpselt sulle pähe kargavad. Ootan, ootan, ootan!
Aga mis veel?! Ma sõidan nii tihti loomaaiast mööda ja ise jõudsin sinna viimati ei mäletagi millal. Peaks minema millalgi. Kes tuleb koos minuga? Esmaspäeval tegelikult saaks. Aaaaga siis hakkab jälle see, et on tarvis oma ainukese vaba päevaga ju ehk midagi targemat teha. Pffff, nii hea oleks, kui tööpäev oleks kaks päeva ja ülejäänud aja võiks ainult endale kulutada! Aga nii vist peabki, et magama siis, kui surnud oleme. Kas jah? Jah!
Tegelikult kui juba kohal olla, ei olegi nii hirmus enam (eriti kui A-kallis tööl on) ja samas lähevad ju need pühapäevad kõikidest päevadest kõige kiiremini ka. Lihtsalt... Pühapäevad on sissemagamise päevad mitte töölkäimise päevad!
Ja veel! Mulle on pihuarvutit vaja. Ma mõtlen nii tihti, et tahaks midagi öelda, kirjutada, teha aga kui ma siis päeva lõpuks arvuti taha saan, on kõik nagu käega pühitud, mis mu mõttes keerles, et paberile pannna. Samamoodi ka nende lugudega, mille nime ja esitajat tahaks teada ja üles kirjutada, et hiljem endalegi tõmmata. Mu Kissa on armas küll aga temaga päevast päeva ringi kakerdada oleks ka natukene karm. Ja niimoodi tekivadki need lugematud draftid, millest tegelikult grammigi tolku ei ole, sest mõte puudub neil täielikult (suht samamoodi nagu sellelgi halal siin). Aga ütlemata jälle ka ei saa jätta. No tõesti! Mina pooldan tehnika arengut ja ootan hirmsasti seda aega, millal mulle reaalselt polegi enam arvutit käe juurde vaja, et enda mõtteid üles tähendada. Nii tore oleks ju, kui saaks siis ja kohe kõik oma mõtted kirja panna, kui nad just täpselt sulle pähe kargavad. Ootan, ootan, ootan!
Aga mis veel?! Ma sõidan nii tihti loomaaiast mööda ja ise jõudsin sinna viimati ei mäletagi millal. Peaks minema millalgi. Kes tuleb koos minuga? Esmaspäeval tegelikult saaks. Aaaaga siis hakkab jälle see, et on tarvis oma ainukese vaba päevaga ju ehk midagi targemat teha. Pffff, nii hea oleks, kui tööpäev oleks kaks päeva ja ülejäänud aja võiks ainult endale kulutada! Aga nii vist peabki, et magama siis, kui surnud oleme. Kas jah? Jah!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar