esmaspäev, 19. mai 2008

37 minutes

Or am I standing still?
Beneath the darkened sky

Or am I standing still?

With the scenery flying by

Or am I standing still?

Out of the corner of my eye

Was that you that passed me by?

[Jewel - Standing Still]


Igal kevadel on mingi selline aeg, mil ma igatsen tagasi Pärnusse. Ma ei teagi millest see tuleb täpselt, lihtsalt tahaks tagasi. Muru peale ja lehtlasse ja randa ja lõbustuspargi juurde pinkidele ja ... Kahtlane kuidagi. Nüüd on see siis jälle käes. Ärkasin hommikul ja soovisin südamest, et oleksin seal. Ehk on see kõik üle-eelmise nädalavahetuse järelkaja ja ehk igatsen pigem hoopis seda aga eriti tugevalt tundsin seda jälle kui C uksest minu suureks üllatuseks sisse astus. Nii hea on, et ta siin on. Ikka sama paha, ikka sama kuri, ikka sama õel, ikka sama kiuslik, ikka sama kallis.




Tegelikult peaks tubli olema. Nii palju on teha. Aga ma nii ei viitsi. Eks ma siis olen nüüd oma mitte viitsimise otsas kinni ja ei tee ikka mitte midagi. Vahet ju pole, et homme on SUHT tähtis päev ja ülehomme VEEL tähtsam. Vaatab siis, mis saama hakkab. Vähemalt on R alati olemas, kelle juurde halama minna. Luv ya baby!




Viie minuti pärast hakkan tubliks! Jajah, muidugi!




Muuseas, ma hakkasin mõtlema... Ohtlik, ma tean... Mulle meeldivad nii kurvad lood. Täna näiteks... No mis mõttes a-ha ja crying in the rain. Oleks siis, et tuju halb oleks. Ei ole. Lihtsalt terve päev oli mõte ainult selle loo juures. Väljakannatamatu. Babblings of a confused child. Nagu purjus oleks... Amm... EI!




Palavik võiks kõigepealt ainult ära minna, siis hakkan tõesti tubliks.

Kommentaare ei ole: